Paikallisuutiset

Juogada go oktasaš stivra boahtteáiggis Duottar-Sámi searvegottiid ruđaid?

Duottar-Sámi searvegottit galggale ovttastit opmodagaideaset, vearroruđaideaset ja sisaboađuin ja goluin mearrideami searvegoddeovttastupmái nu jođánit go vejolaš, searvegottiid diliid čielggadan Kari Tiirola evttoha.

Searvegoddeovttastupmi sáhtálii álggahuvvot 2027 álggus. Ovttastumis mearridit álggos searvegottiid girkoválddit, duopmokapihttal ja girkoráđđehus. Oktasaš searvegoddeválggat sáhtále čađahuvvot čakčat 2026. Dákkár ovttastupmi livččii ávkin earenoamážit Kolari searvegoddái, man ekonomiija lea odne dán njealji searvegotti gaskkas vearámus dilis. Maiddái Eanodagas ja Muonás ruhtadilli hedjona, ja searvegottit ožžot doarjaga girkohearrá bálkámáksimii Girku guovddášfoanddas.

Eanodaga girkohearrá bálká máksojuvvo sámebarggu ruđain, ja ná dáhpáhuvalii maid vejolaš searvegoddeovttastusas. Muonás oassi girkohearrá bálkkás máksojuvvo dál turismabarggu ruđain. Boahtteáiggis sáhtálii doarjja máksojuvvot ovttastupmái, ja okta Gihttela báhpain sáhtálii koordineret turismabarggu.

– Muoná girkohearrá sáhtálii dalle vuodjut dikšut namalassii Muoná searvegotti, Tiirola čállá.

Searvegoddeovttastumi čielggadeapmi álggii mannan čavčča dan maŋŋel go Kolari, Pello ja Badje-Durdnosa ovttastupmái ii gávdnon boahtteáigi man sáhtálii ollašuhttit ja Kolari guvlui evttohuvvui Duortnosleagi sajis Duottar-Sápmi.

Searvegottit deaivvadedje miessemánus 2024 Gihttelis.

– Ságastallamiin bođii ovdan, ahte Eanodat ja Muonio oidnet juo dán muttos searvegoddeovttastumi vuođđudeami mávssolaš molssaeaktun. Dan sadjái Kolari ja Gihttel ledje áššis eambbo várrugas mielas, Tiirola muitala.

Kolari oaččui jagi 2024 guovvamánu bismmáčoahkkimis rávvaga álgit dakkaviđe divvut searvegotti ekonomiija dálá dili.

Duottar-Sámi njealji searvegottis ja vejolaš searvegoddeovttastumis livčče veaháš badjel 10 000 miellahtu. Jus searvegottiid bohtosat rehkenastojuvvojit oktii, de njealji joavkku boađus livččii leamaš maŋimuš jagiid plussa bealde. Stuorámus oasi euroin buvttadii Gihttel ja eanemus minusa dagahii Kolari searvegoddi.

Gihttel lea searvegoddeovttastusa stuorámus searvegoddi, gos ledje jagi 2024 loahpas 4590 miellahttu. Gihttela ekonomalaš dilli lea čielggadeami mielde stáđis, ja diibmá dan rehketdoallu lei measta 400 000 evrro plussa bealde. Gihttel pláne hukset ođđa searvegotteviesu, muhto huksema alla hattiid geažil bargu ii leat vel álggahuvvon.

– Ii Gihttel akto galgga guoddit noađi. Ii Eanodagage ruhtadilli leat heittot, vaikko ekonomiija lea gal gitta sámebarggu ruhtadeamis, dadjá Tiirola.

– Gal Kolari ja Muonáge dahket iežaset barggu. In oainne ahte Gihttel akto gokčá buot goluid.

Searvegoddeolbmuid gullat searvegoddeovttastumis Eanodagas duorastaga 2.10. dmu 17 rájes searvegotteviesus Heahtás. Dilálašvuohta álgá dmu 17.30.